Ajalugu ja “Food State” tehnoloogia
Teed rajav uurimustöö
Wise Owl´i kaasasutaja Eric Llewellyn on toitumisteaduse pioneer, kes tutvustas Ühendkuningriigis „food state“ toidulisandeid. Ericu elutöö seisneb selles, et inimesed saaksid õige toitumise ja toidulisandite kaudu enda tervist säilitada. Eric avastas “Food State” 1970. aastate lõpus, otsides toitaineid, mis toetaksid krooniliselt haigeid patsiente. Viimase 40 aasta jooksul on Eric tuntud kui kõrgete standardite seadjana toidulisandite tööstuses. Ta on töötanud koos arstide, kliinikute, tervishoiutöötajate, turustajate ja ka olümpiamedalistidega üle kogu maailma.
Paljudes uuringutes on tõestatud, et “Food state” toidulisandid on enda klassis keemilistest analoogidest efektiivsemad. Seda seetõttu, et need on valmistatud ehtsast toidust, nii et organism omastab peaaegu 100% aktiivsetest toitainetest.
Hetkel teadaolevalt ei ole looduslikus toidus, köögiviljades ega taimedes vabalt saadavas vormis ühtegi aminohappe kelaati ega keemilist isolaati. Need on ühendid, mida keha sünteesib toidust ise läbi keeruliste protsesside. Lisaks puuduvad sellistel laboris sünteesitud keemilistel ühenditel sageli kofaktorid, mis loomulikult moodustavad osa toidus leitavatest vitamiini- või mineraaltoitainetest. Seetõttu ei suuda organism neid keemilisi ühendeid nii tõhusalt omastada. Need on kergemini saadaval täisväärtuslikus toidus ja „Food state“ toidulisandites. Tasub teada, et „Food state“ tehnoloogiaga toidulisandite puhul ei ole vaja nii suuri vitamiinide kontsentratsioone, kuna kehas imenduvad need kordades paremini ning need ei tekita ka ebameeldivaid kõrvalnähte nagu kõhuvalu, iiveldus või kõhupuhitus peale toidulisandite võtmist.
Võib öelda, et looduslikes toiduainetes (taimsed ja loomsed) ei eksisteeri vitamiine kunagi isoleeritud või “vabas olekus”. Need on seotud toidumaatriksiga läbi kofaktorite kinnitusühendustega. Selle asemel, et olla isoleeritud toitained, viiakse need kehasse “toidumaatriksis”, pakkudes toitaineid looduses leiduval kujul. See võimaldab organismis optimaalset imendumist ning seda kordades suuremas koguses kui paljud sünteetiliselt toodetud toidulisandid.
Miks seda on oluline teada?
Maailmas, kus meie pinnas on 55–85% toitainete vaesem kui 60 aastat tagasi ning tihti on ka probleeme seedeprotsesside kaudu toitainete imendumisega, on oluline teadvustada toidulisandite vajalikkust, kuna kõike enam vajalikus koguses ainult toidust ei ole võimalik kätte saada.
Enam ei kehti lause, et “Sa oled see mida sööd”, vaid hoopis: “Sa oled see mida suudad omastada.” Seda nii toidu seedimise ja ka toidulisandite puhul.
Samas on toidulisandite leidmine praegu lihtsam kui kunagi varem, sest neid võib leida apteekidest, supermarketite riiulitelt ja lugematutest Interneti-saitidest.
Siiski ei ole kõik toidulisandid võrdväärsed!
Toiteainete kehas omastatavust võib laias laastus jagada nelja rühma:
- Looduslik toit (töötlemata)
- „Food State“ terviktoidu komplekstoitained
- Aminohapete kelaadid – mineraalsed toidulisandid
- Keemiliselt sünteesitud toidulisandid
Looduslik toit (töötlemata)
Vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid, mida tavaliselt tarbime, jõuavad meieni toidu osana, mida sööme. Toidu toitainete sisaldus sõltub pinnase või loomade karjamaa loomulikust mulla kvaliteedist. Tänapäevane põllumajandus on maale kurnav ja seeläbi on tõsiselt vähenud mulla kvaliteet, mille tulemuseks on toidusaadused, mis võivad olla toitainete poolt vaesemad. Kuid sellest hoolimata on kvaliteetne toit kõige tõhusam viis meie keha jaoks vitamiinide, mineraalide ja mikroelementide hankimiseks. Oluline on leida võimalikult toitainerikkad köögi- ja juurviljad, mis on kasvatatud kohaliku mahetootja poolt, kes jälgib (ideaalis) permakultuuri võtteid. See tagab maksimaalse mulla viljakuse ja jätkusuutliku tootmise. Tasub ka teada, et supermarketite lettidel leiduvad köögiviljad on üsna toitainevaesed, kuna peale selle, et need on masstootmise meetoditel kasvatatud, väheneb toitainete sisaldus ka puu- ja köögiviljades letil seismise tõttu. Enamasti on need korjatud ka toorena siis, kui nende vitamiinide- ja mineraalainete sisaldus ei ole veel optimaalsel tasemel, lastes neil transpordi ja ladustamise protsesside käigus järelküpseda. Lisaks töödeldakse paljusid puuvilju keemiliselt, et parandada nende säilivusaega. Seetõttu on alati parim valik eelistada kohaliku mahetootja valikut.
„Food State“ terviktoidu komplekstoitained
Vitamiinide ja mineraalainete vorm „Food State“ pakub toitaineid koos sobivate kofaktoritega kehale sellisel kujul, mida keha suudab ära tunda ning hõlpsamini ja ohutumalt kasutada.
See tähendab, et toidulisandites sisalduvad vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid on loomulikult seotud paljude erinevate ja komplekssete toidukomponentidega.
Selle tulemusena suudab keha ära tunda töötlemata toidu toitainete komponendid ja nende kofaktorid toidulisandite sees. See aitab omakorda kehal hõlpsamalt toitaineid imendada ning nende jaotumist lihtsustada.
Food State toidulisandid on nagu looduslik toit, mis on komplekteeritud kasutamiseks vajalike toitainete kohaletoimetamise kofaktoritega. Toitainemaatriksis sisalduvad kofaktorid muudavad „Food State“ toidulisandid kehas palju paremini biosaadavaks ja seeleäbi paraneb ka nende imendumise protsent kehas märgatavalt.
Aminohapete kelaadid
Looduses ei leidu aminohapete kelaate ja ükski toit ei sisalda neid.
Need on mineraalid, mis on toodetud sünteetiliselt, kuid mida peetakse biosaadavuse poolest efektiivsemaks kui standardse “loodusliku” isolaadi keemilise vormi puhul.
Keemiliselt sünteesitud toidulisandid
Kahjuks ei ole võimalik enamikku 13- st tunnustatud vitamiinist stabiilsel kujul edukalt otse toidust isoleerida, et neid toidulisandina kasutada. Et need oleksid tehnoloogiliselt stabiilsed, valmistatakse neid laborites keemiliste isolaatidena.
Paljud enamlevinud toidulisandites sisalduvad vitamiinid on naftaekstraktid, kivisöetõrva derivaadid ja keemiliselt töödeldud suhkrud koos teiste hapete ja tööstuslike kemikaalidega (nt formaldehüüd), mida kasutatakse kemikaalide töötlemiseks.
Need sünteetilised vitamiinid töötati algselt välja, kuna nende tootmine oli odavam. Seetõttu võid kindel olla, et mida odavam vitamiin, seda sünteetilisem ja vähem omastatav see kehas on. Lisaks leidub tavaliselt ka nendes toidulisandites suures mahus täiteaineid nagu tärklis, riisijahu jms. ained.