Värskemad uuringud heidavad valgust konkreetsetele mikroobidele soolestiku mikrobioomis, mis mängivad keskset rolli hormoonide (nt östrogeeni) reguleerimisel kehas. See n.n. östroboloom mõjutab östrogeeni erinevate vormide metabolismi ja seega saab selle efektiivne toimimine ka vähendada riski haigestuda östrogeeniga seotud haigustesse. Aga alustame algusest – mis on östrogeen ja kuidas see toimib?
Östrogeeni erinevad tahud
Östrogeenil on inimkehas palju olulisi rolle, sealhulgas keharasva reguleerimise, naiste reproduktiivfunktsiooni, südame-veresoonkonna tervise, luukoe ainevahetuse ja mälu funktsiooni mõjutamine. Tasub teada, et östrogeen ei ole ainult naissuguhormoon, vaid mängib olulist rolli ka sellistes meeste tervise aspektides nagu sperma küpsemine ja libiido säilitamine.
Naise keha toodab kolme peamist tüüpi östrogeeni. Östrogeeni erinevatel vormidel on erinev tugevus ja need mõjutavad erinevaid kudesid ja funktsioone kehas.
- Östroon (E1): östrooni toodetakse peamiselt munasarjades enne menopausi ja see võib muutuda organismis östradiooliks (ja vastupidi). Kuigi östrogeenide üldsisaldus menopausiga üldiselt väheneb, muutub östroon pärast menopausi domineerivaks ringlevaks östrogeeniks. Sellel on väiksem mõju kui östradioolil (E2).
- Östradiool (E2): Östradiool on peamine östrogeeni vorm, mida toodetakse viljakas- ja menopausieelses eas naiste munasarjades ning seda toodavad ka neerupealised ja vähesel määral ka rasvkude. See on viljakas eas naisel kõige tugevam östrogeeni vorm oma aktiivsuse poolest. Östradiool mängib võtmerolli naistelike kumeruste kujunemisel. Östradiool on oluline ka naiste reproduktiivkudede säilitamiseks, luude kasvu toetamiseks ning südame tervise ja mälu mõjutamiseks. Arvatakse, et just see östrogeeni vorm mängib rolli sellistes haigustes nagu endometrioos, fibroidid ning emaka-, munasarja- ja rinnavähk.
- Estriool (E3): Estriool on östrogeeni kõige nõrgem vorm. See on raseduse ajal domineeriv östrogeen, kuna siis toodab seda platsenta munasarjade asemel.
Östrogeene toodavad peale munasarjade ka soolestiku bakterid ja tasub teada, et teatud östrogeeni vorme võib saada lisaks ka keskkonnast. Mõnda neist toodavad taimed (fütoöstrogeenid), mida võib tarbida toiduna, samas kui teised peituvad sünteetilistes ühendites (ksenoöstrogeenid) ja neid leidub tavalistes keemilistes majapidamistoodetes, nagu lõhnaained, pestitsiidid ja plastid. Ksenoöstrogeenid on toksiinid, mis imenduvad kehas ja neid säilitatakse maksas ja rasvarakkudes. Nad võivad toimida täiendavalt endogeenselt (keha siseselt) toodetud östrogeenidega, mõjutada rakkude vohamist või muul viisil häirida organismi hormonaalset tasakaalu. Seetõttu on mõistlik välistada võimalikud toksiinide allikad enda ümbert ja elukeskkonnast.
Need erinevad östrogeeni vormid mõjutavad üksteist organismis vastastikku, seega mängib peamiste vormide ja nende metaboliitide üldine tasakaal haigusriski tekkimisel võtmerolli. Hormoonide omavahelised suhted ning nendele sobiv metabolism ja bakterite poolt toodetud ühendid mõjutavad põletikuliste, autoimmuunsete ja pahaloomuliste haiguste riski vägagi otseselt. Näiteks on östrogeenide hormonaalne tasakaal oluline terve kolesteroolitaseme, õige luutiheduse, tasakaalus meeleolu ja toimiva mälu säilitamiseks.
Soolestiku-hormoonide ühendus ja östroboloom
Inimese soolestiku mikrobioom mõjutab otseselt soolestiku tööd, kuid selle mõju ulatub ka kaugemale kehas. Näiteks mõjutavad seedetraktis elavate teatud mikroobide alamliigid östrogeeni erinevate vormide metabolismi ning vereringes ringlevate ja eritunud hormoonide taseme tasakaalu. Neid mikroobe nimetatakse ühiselt östroboloomiks.
Östroboloomi „grupi“ alla kuuluvad mikroobid toodavad muu hulgas beeta-glükuronidaasi. See ensüüm muudab östrogeeni erinevad liigid aktiivseteks vormideks, mis saavad kinnituda östrogeeni retseptoritegakehas ja mõjutada östrogeenist sõltuvaid füsioloogilisi protsesse. Üldiselt, mida rohkem beeta-glükuronidaasi soolestiku mikroobid toodavad, seda vähem östrogeeni liigub kehast välja, nii et seda suurem hulk östrogeeni jääb kehasse ringlema, seonduma retseptoritega ja avaldama oma mõju erinevatele füsioloogilistele protsessidele.
Kui soolestiku mikroobid on tasakaalust väljas (seisund, mida nimetatakse düsbioosiks), võib beeta-glükuronidaasi aktiivsus muutuda. Lisaks selle ensüümi aktiivsuse muutuvale tasemele mõjutab soolestiku mikroobide rikkus üldiselt ka kehas ringlevate östrogeenide tasakaalu. Selline düsbioosi seisund võib põhjustada vaba östrogeeni vaegust või vastupidi, selle liigset sisaldust ning tasakaalustamatust östrogeeni ja teiste hormoonide erinevate vormide vahel (östrogeeni dominantsus), mis võib soodustada östrogeeniga seotud patoloogiate ja krooniliste haiguste teket.
Östroboloomi düsbioos ja krooniline haigus
Arvestades östrogeeni erinevaid rolle inimkehas, ei ole üllatav, et soolestiku düsbioosi, mis muudab östroboloomi toimimist, on seostatud mitme kroonilise haiguse tekkega. Üldiselt on östrogeeni ja teiste hormoonide tasakaalustamatuse kõige levinumateks sümptomiteks:
- Puhitus ja seedehäired
- Veepeetus teatud tsükli faasidel
- Akne
- Madal libiido
- Rasked, pea olematud või ebaregulaarsed menstruatsioonid
- Tundlikud, paistes ja/või fibrotsüstilised rinnad
- Peavalud
- Kaalutõus
- Kuumahood
- Meeleolumuutused
- Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)
- Rinna-, munasarja- või eesnäärmevähk
Näiteks östroboloomi häireid menopausijärgses eas naistel seostatakse suurenenud rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja luutiheduse, näiteks osteoporoosi, riskiga.
Teised uuringud näitavad, et endometrioosi põdevate naiste nii seedetrakti kui ka tupe östroboloomil võib olla suurem arv beeta-glükuronidaasi tootvaid baktereid, mis suurendab tsirkuleerivate östrogeenide taset ja suurendab endometrioosi põhjustavat põletikku.
Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) on veel üks haigusseisund, mis näib olevat mõjutatudöstroboloomi mikroobide tasakaalust. Uuringud näitavad, et tasakaalustamata soolestiku mikrobiota võib soodustada androgeenide biosünteesi suurenemist ja östrogeeni taseme langust beeta-glükuronidaasi aktiivsuse vähenemise kaudu. See aga aitab kaasa PCOS-ile iseloomuliku hormonaalse tasakaalustamatuse tekkele.
Uued uuringud seovad ka östroboloomi düsbioosi erinevate vähivormidega. See tähendab, et soolestiku mikroobide muutunud tasakaal suurendab tsirkuleerivate aktiivsete östrogeenide taset, mis soodustab rakkude proliferatsiooni (jagunemist) östrogeenitundlikes kudedes, nagu rinnad, endomeetrium, emakakael ja munasarjad.
Östroboloomi tasakaalustamine
Östroboloomi kooslust mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas geneetika, toitumine, alkoholi tarbimine, kokkupuude keskkonnaga ja ravimid, eriti antibiootikumid. Seetõttu saad oma kehas toetada tervislikku östroboloomi ja östrogeeni tasakaalu, kombineerides detoksi ja toitumist toidulisandite ja taimede kasutamisega, et julgustada keha seda õrna tasakaalu taastama. Oluline on teha ka koostööd teadliku terapeudi või tervishoiuteenuse pakkujaga, et kohandada lähenemist just Sinu vajadustele lähtuvalt. Kui soovid tulla nõustamisele, siis vaata sündmuste alt endale sobiv linn ja kuupäev ning broneeri aeg.
Järgi hormoone tasakaalustavat dieeti
See mida sööd, mõjutab tugevalt östroboloomi koostist. Mitmed toitumistegurid võivad östroboloomile positiivset mõju avaldada, seega tasub neid ka enda menüüsse rohkem sisse lülitada:
- Kääritatud toidud nagu hapukapsas, kimchi ja kvass aitavad taastada soolestiku bakterite tasakaalu ja suurendada selle mitmekesisust.
- Probiootikumide tüved, nagu Lactobacillus acidophilus, võivad aidata vähendada beeta-glükuronidaasi tootvate bakterite arvu.
- Prebiootilised toidud, mis on rikkad frukto-oligosahhariidide või inuliini poolest, aitavad soodustada kasulike bakterite kasvu. Nende hulka kuuluvad näiteks sigur, spargel, küüslauk ja banaan. Vali need aga kindlasti maheversioonid, kuna pestitsiididega kaetud taimedel on pigem bakterite mitmekesisust vähendav toime.
- Kiudainerikkad taimsed toidud (mõtle näiteks pähklitele, seemnetele, kaunviljadele, ubadele ja erinevatele köögiviljadele) toetavad soolestiku baktereid. Selles uuringus olid avokaado ja greip eriti silmapaistvad. Hea uudisena ei pea aga avokaadot maheversioonina võtma, kuna enamus toksiine jääb koore pinnale, mitte ei imendu viljakehasse.
- Ristiõielised köögiviljad, nagu brokkoli, lillkapsas, kapsas ja lehtkapsas, aitavad reguleerida kasulikke soolestiku baktereid, annavad kiudaineid, et hoida soolestikku tervena, ja toetavad hormoonide, sealhulgas östrogeeni, tervislikku detoksifitseerimist.
Vähenda toksiine
Paljud inimtekkelised ühendid nagu ksenoöstrogeenid, võivad jäljendada kehaomaseid östrogeene ja muuta ka mikrobioomi koostist. Igapäevaelus ksenoöstrogeenidega kokkupuutumise vähendamiseks saab teha mitmeid samme.
- Minimeeri plastmassi, näiteks plastveepudelite ja toiduanumate kasutamist, eriti kuumutamisel (näiteks säilituskarbid, pannilabidad, mitmekordsed kohvitopsid – vali need eelistatavalt kas keraamilised, terasest või klaasist).
- Ole hügieenitoodete puhul tähelepanelik. Jälgi mida selga paned (eelista alati mahepuuvillast pesu) ja mida oma kehale kannad. Väldi sünteetilisi lõhnaaineid, ftalaate ja parabeene, mis võivad mõjutada östrogeeni tasakaalu.
- Kasuta täiesti looduslikke, biolagunevaid pesu- ja kodupuhastusvahendeid. Hea viis kodu korras hoidmiseks on kasutada juba kodus olevaid vahendeid nagu äädikas (saad ka lõhnatut versiooni ja ise seda eeterlike õlidega lõhnastada), söögisooda, ökopuhastusvahendid jne.
- Vali pleegitamata kloorivabad tooted, nagu kohvifiltrid, teekotid, hügieenitooted (eriti rääkides menstruatsioonist), tualettpaber ja paberrätikud või vaheta need võimalusel korduvkasutatavate orgaanilise puuvilla baasil tehtud vastu. Ka on hea nipp kasutada nõudepesu käsna asemel täiesti looduslikku käsnakõrvitsat ehk luffat.
- Vali võimalusel mahetoit.
Treeni hormonaalse tervise heaks
Treening on üks suurepärane viis detoksi toetamiseks ja stressi vähendamiseks, et hoida oma hormoonid tasakaalus. Füüsiline aktiivsus aitab tasakaalustada ringlevat östrogeeni taset nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.
Uuringud näitavad, et aktiivse elustiili säilitamine kogu elu jooksul alates noorukieast võib vähendada rinnavähi riski. Lisaks võib regulaarne mõõduka intensiivsusega treening alandada ringlevate östrogeenide taset.
Kui rääkida treeningust, siis rohkem ei ole alati parem. Pööra tähelepanu sellele, mis kehale kõige paremini sobib, ja ära üle pinguta. Stress, isegi positiivsetest harjumustest nagu treening, võib samuti põhjustada hormoonide tasakaalustamatust. Kuula oma keha, võta treeningute vahel aega taastumiseks ja tasakaalusta puhkust teadliku trenniga.
Elustiil, toitumine, füüsiline aktiivsus ja stressi juhtimine on kõik seotud hormoonide tasakaaluga. Need elustiili- ja toitumisharjumused on baasiks sellele, et östroboloomi tasakaalustada ja hormoone tervena hoida. Kui vajad aga täpsemat abi, siis tule nõustamisele ja paneme kokku täpse plaani, mis vastab Sinu keha vajadustele.