Stressis emakas

Ma võiksin veel näiteid tuua, et näidata kuidas meie tervis sellel moodsal ja saavutustele pühendunud ajastul ei pea sellisele elustiili pingele vastu. Ma pakun, et kuna Sa juba oled siin seda lugemas, siis oled ka ise kogenud hormonaal-või reproduktiivtervisega seonduvaid probleeme ja sügaval sisimas juba tead seda.

Kas sa oled korraks peatunud ja mõelnud, et see ei pea nii olema? Kuidas jõudsime sellesse suurde tasakaalutusse? Kas see on kokkusattumus, et maailm meie ümber läbib tohutut kannatuste rada ja meie keha ja meel kannatavad samal ajal? Stressil, nii kollektiivsel kui ka individuaalsel on selles suur roll.

Me oleme ennast ümbritseva keskkonna peegeldus. Meie kehad on võimelised tundma, reageerima ja peegeldama muudatusi, mis toimuvad kollektiivsel tasandil.

Et taastada oma tervis, tuleb ennast uuesti loodusega ühenduda. Üks põhjus, miks me oleme naistena nii tasakaalust väljas, on see, et me ei ela enam loomulike tsüklite järgi. Oleme liikunud välja ühenduses elamise viisist. Me ei pane enam tähele millal tõuseb päike või mis kuufaas parasjagu on. Selleks on meil tehnoloogia, mis muudab nende tsüklite jälgimise justkui ebavajalikuks.

Ka ei ole vahet mis aastaaeg parasjagu käsil on, sest enamus toidust tuleb poodidest ning tööl käime ikka iga nädal, iga kuu ja aastaaeg samade kellaaegade järgi, mis ei arvesta loomulikku tsüklit. Rääkimata naise igakuistest tsüklitest! Me ei ole kaotanud ühendust mitte ainult endaga vaid ka välise keskkonnaga. Oleme unustanud oma ühenduse taimedega, loomadega ja loodusliku maailmaga mis meid ümbritseb. Oleme unustanud, et vajame neid ellujäämiseks.

Mis toimub stressis kehas?

Meie kehad on imelised kohandujad. See on loodud nii, et ta toetaks meid läbi pidevalt muutuva keskkonna ja väljakutsete, et jääksime ellu ja elaksime optimaalse tervisega. Kuid ometi oleme kõigest inimesed ja suudame ainult teatud koguse pingetega toime tulla.

Meie närvisüsteem on aken, mille kaudu kogeme välist maailma meie ümber. Närvisüsteem teeb tööd, et lahti kodeerida välist keskkonda informatsiooniks, mida seejärel hakkab tõlgendama meie keha, meel ja vaim.

Äärmusliku stressi korral lülitub meie sümpaatiline närvisüsteem sisse ja käivitab epinefriini (adrenaliini) ja norepinefriini (kortisooli) vabanemise. See omakorda käivitab võitle või põgene reaktsiooni. Võitle või põgene reaktsioon viib meid erksuse ja teadlikkuse olekusse, et saaksime meie ees seisvat ohtu tõhusalt hinnata ja leida viise selle ületamiseks. Kauakestev stressisituatsioon aga hakkab tekitama kehas hoopis füüsilisi probleeme kuna oleme püsivalt sümpaatilises seisundis ja parasümpaatiline närvisüsteem ei saa tööle hakata, mille kaudu toimib tervenemine. Tänapäeva maailmas on paljud meist nii suure stressi all, et meie sümpaatiline närvisüsteem isegi ei tea, millal välja lülitada, et anda teed parasümpaatilisele närvisüsteemile.

Liiklus, meilid, sotsiaalmeedia, tähtajad, ebasümpaatne ülemus, ühiskondlikud ootused, läbi töötamata traumad ja pandeemia ning sõda – meil kõigil on suur oht oma närvisüsteem ülekoormusesse ajada ja hoida meid pidevas võitle, põgene, tardu või kukku kokku reaktsioonis. Me ei suuda hinnata millised stressitegurid on tegelikult eluohtlikud ja milliseid saab kiiresti töödelda ja vabastada. See tekitab olukordi, millega paljud suudavad suhestuda: Ülekoormus, ärevus ja depressioon …

Aga kuidas stress emaka tervist mõjutab?

Kui keha on stressis, ei suuda ta endaga ühendust luua. Ilma selle ühenduseta ei saa me tegelikult teada, mida peame olukorra paremaks muutmiseks tegema. Oleme stressi hamstrirattas kinni ega suuda endalt küsida, mida me päriselt vajame. Ja ilma endaga ühendust loomata ei suuda me oma olukorda jätkusuutlikult muuta. Lisaks aeglustub seedimine, muutub soolestiku mikrofloora, tekivad põletikud, immuunsus langeb jne.

Me kõik teame, et stress mõjutab keha mitmel viisil. Kuid üks viis, mida meile pole räägitud, on mõju meie emaka tervisele, mis on seotud meie soolestikuga. Emakas võib stressi tagajärjel minna rohkem pingesse, munasarjades hakatakse hormoone teisiti tootma ja Yoni (vagiina) bakteriaalne tasakaal muutub.

Yoni on omaette väike ökosüsteem. Selle kauni ruumi tervist juhivad miljonid pisikesed bakterid, mis hoiavad seda tervena ja ideaaljuhul takistavad meil pidevaid nakkuseid kogemast. Nagu kogu meie keha, võib see väike ökosüsteem kergesti häiruda, kui meie teised osad on tasakaalust väljas. Näiteks mõjutab söömata jätmine, antibiootikumide kuur või stress otseselt Yoni mikrobiootat. Kui  bakteriaalne tasakaal seal muutub, võivad kergesti tekkida mükoplasmoos või ureoplasmoos, põie- või kuseteedepõletikud ja kandidoos.

Meie soolestik ja emakas on otseselt seotud meie ajuga miljonite neuronite kaudu, mis on pidevas suhtluses, et selgitada sisemiste asjade seisu.

Kuid stress võib selles suhtluses vallandada ebanormaalseid reaktsioone, nii et võid kogeda valu, puhitust, raskemaid PMS sümptomeid ja palju muudki.

Lisaks toodetakse soolestikus ka serotoniini, nn õnnemolekuli. Jah, sa lugesid õigesti. Kemikaal, mida enamik meist seostab aju ja õnnelik olemisega, tekib valdavalt meie seedetraktis! Seega on loogiline, et kui meie soolebakterid on tasakaalust väljas ja aju/soolestiku suhtlus saadab üksteisele normist kõrvale kalduvaid sõnumeid, siis serotoniini tootmine aeglustub. Ja kui meil on madalam serotoniini tase, kogeme tõenäolisemalt depressiooni ja ärevust.

Pea meeles, et meie keha ei ole loodud taluma järjepidevat stressi, millega viimasel paaril aastal oleme pidanud kokku puutuma. See tähendab, et peame teadlikult leidma praktilisi viise, kuidas taastada ühendus iseendaga, oma tõelise olemusega. Laulmine ja ökoloogiliselt puhta, toitva toidu söömine on esimene samm.

Miks just laulmine? 

Häälimine, ümisemine, laulmine või muud viisid on üks võimalus kuidas keha panna vibreerima nii, et närvisüsteem rahuneks ja lülituks ümber parasümpaatilisse, rahustavasse, tervendavasse seisu tervendades seeläbi keha ja ka emakat. Helivibratsioon toimib läbi uitnärvi, mis on selgrookanali kaudu ühendatud kõikide keha organitega ning kannab miljoneid signaale aju, seedeorganite ja teiste elutähtsate organite vahel. Kaasa arvatud emakas. Meie hääleorganid asuvad uitnärvile kõris kõige lähemal. Oluline on aga, et ise häälides või lauldes oleks tunda just vibratsiooni. Terve keha peaks mõnusalt „sumisema“.

Üks tõeliselt lõõgastav vahend selleks on ka vibroakustiline massaaž näiteks Tiibeti helikausside või trummiga. Need aitavad kehal kiirelt parasümpaatilisse seisu lülituda ja alustada raku tasandil keha isetervenemise protsessi. Oluline on siinkohal aga leida endale sobiv ja turvaline praktik, keda saad usaldada. Tunneta oma meelte ja kehaga kuidas üks või teine tegija Sulle tundub ja paha ei tee ka enne päris teraapiasse minekut temaga natuke suhelda, et näha kuidas omavahel klapite.