Tsüklilised naised

Hormoonid ja tsükkel

Menstruatsioonitsükkel on keeruline süsteem, mida kontrollivad kehas erinevad näärmed ja hormoonid, mida teatud näärmete poolt toodetakse.  Lihtsustatult kirjeldades mõjutab aju üks osa, mida kutsutakse hüpotalamuseks, lähedal asuvat teist aju osa, hüpofüüsi, mis toodab teatud kemikaale ning need omakorda on nagu pisikesed sõnumikandjad, mis annavad edasi info munasarjadele, et hakata tootma selliseid suguhormoone nagu östrogeen ja progesteroon. Ka mõjutavad meie tsüklit väga otseselt igapäevane stressitase, toitumine, elustiil ja une kvaliteet.

Menstruaaltsükkel on biotagasiside süsteem, mis tähendab, et iga struktuur ja nääre on otseselt mõjutatud teiste näärmete ja süsteemide toimimisest.

Piltlikult võib öelda, et iga naine (kellel toimub menstruatsioon), läbib iga kuu tervet aastaaegade tsüklit.

Tsüklifaasid

Neli peamist menstruatsioonitsükli faasi on:  

• Menstruatsioon (Talv)
• Follikulaarfaas (Kevad)
• Ovulatsioon (Suvi)
• Luteaalfaas (Sügis)

Nüüd nendest ka natukene pikemalt: 

Menstruatsioon (Talv)

Menstruatsioon on emaka paksenenud limaskesta (endomeetriumi) eemaldamine kehast tupe kaudu. Menstruaalvedelik sisaldab verd, emaka limaskesta rakke (endomeetriumi rakud) ja lima. Menstruatsiooni keskmine pikkus on kolm päeva kuni üks nädal. Kui päevad on sellest vahemikust lühemad või pikemad, siis tasub hakata uurima mis on kehas valesti. Ka tasub rohkem füüsilisele tervisele tähelepanu pöörata ja hakata otsima algpõhjuseid, kui ühtäkki on päevad muutunud väga vererohkeks, tavapärasest valulikumaks või veres leidub rohkelt klompe ja tükke. See on selge märk, et hormoonid on paigast ära või on emakas midagi tasakaalust väljas ning just seetõttu on hea jälgida enda menstuaalvere tooni, kvaliteeti ja kogust. Saa sõbraks enda verega, sest see annab otseseid sõnumeid Sinu tervise kohta.

Follikulaarfaas (Kevad)

Kuigi Follikulaarne faas algab menstruatsiooni esimesel päeval ja lõpeb ovulatsiooniga, saab seda vaadata kui eraldi tsükli osa, mis algab enesetunde mõttes paar päeva enne menstruatsiooni lõppemist. Kehas toimib protsess siiski juba menstruatsiooni algusest. Ajus hakkab hüpofüüs hüpotalamuse ajendil vabastama folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH). See hormoon stimuleerib munasarja tootma umbes viis kuni 20 folliikulit (pisikesed noodulid või tsüstid), mis kerkivad pinnale.

Igas pisikeses folliikulis on küpsemas munarakuke. Tavaliselt küpseb vabanev munarakk ainult ühest folliikulist, teised aga hääbuvad. See võib ilmneda umbes 28-päevase tsükli 10. päeval. Folliikulite kasv stimuleerib omakorda emaka limaskesta paksenemist, et valmistuda võimalikuks raseduseks. Emaka limaskest muutub sellel ajajärgul järjest kohevamaks ja pehmemaks, et võimalik viljastunud munarakk saaks sinna mugavalt kinnituda.

Ovulatsioon (Suvi)

Ovulatsioon märgib aega, mil munasarjast vabaneb küpsenud munarakk, mis liigub edasi munajuhasse.  See toimub tavaliselt tsükli keskel, umbes kaks nädalat enne menstruatsiooni algust.

Eelnevas follikulaarfaasis põhjustab arenev folliikul östrogeeni taseme tõusu. Aju osa hüpotalamus tunneb need tõusvad tasemed ära ja vabastab kemikaali, mida nimetatakse gonadotropiini vabastavaks hormooniks (GnRH). See hormoon sunnib hüpofüüsi tootma luteiniseeriva hormooni (LH) ja FSH-i kõrgendatud tasemel.

Kahe päeva jooksul vallandub ovulatsioon kõrge LH taseme tõttu. Munarakk liigub munajuhas emaka poole väikeste, karvanääpsude sarnaste eendite abil, mis liigutavad munarakku edasi kerge lainetuse abil, mida nad tekitavad.  Keskmine munaraku eluiga on umbes 24 tundi. Kui see selle aja jooksul spermaga ei kohtu, siis munarakk sureb. Seetõttu on rasestumise soovi korral ka hea jälgida ovulatsiooni toimumise aega, et viljakat aega maksimaalselt ära kasutada.

Luteaalfaas (Sügis)

Ovulatsiooni ajal liigub munarakk oma folliikulist välja, kuid alles jäänud folliikul jääb munasarja pinnale. Järgmise kahe nädala jooksul muutub see folliikul struktuuriks, mida nimetatakse kollaskehaks. Kollaskehahakkab vabastama progesterooni koos väikese koguse östrogeeniga. See hormoonide kombinatsioon säilitab emaka paksenenud limaskesta, oodates viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale, mis on küll pehme ja kohev, aga kleepuv.

Kui viljastatud munarakk kinnitub emaka limaskesta, toodab see kollaskeha säilitamiseks vajalikke hormoone. See hõlmab inimese kooriongonadotropiini (HCG), hormooni, mis tuvastatakse raseduse uriinianalüüsis. Kollaskeha toodab jätkuvalt kõrgendatud progesterooni taset, mis on vajalik emaka paksenenud limaskesta säilitamiseks.

Kui rasedust ei toimu, kollaskeha närbub ja kaob, tavaliselt 28-päevase tsükli 22. päeval. Progesterooni taseme langus põhjustab emaka limaskesta irdumist. See on menstruatsiooni. Seejärel tsükkel kordub.

Peamised tsükliprobleemid

Lihtsustatult toon välja ka mõned levinumad menstruaaltsükli probleemid: 

• Premenstruaalne sündroom (PMS) – hormonaalsed tasakaalutused enne menstruatsiooni võivad esile kutsuda erinevaid kõrvaltoimeid nagu vedelikupeetus, peavalud, väsimus ja ärrituvus. Nende sümptomite leevendamine hõlmab treeningut ja toitumisharjumuste muudatusi. Ka aitavad probleemi leevendada mõningad taimed ning keha vitamiinide-mineraalide tasakaalu taastamine.
• Düsmenorröa – ehk valulikud päevad. Arvatakse, et teatud hormoonide üleküllus võib põhjustada tugevamaid emaka krampe, mida on vaja limaskesta irdumiseks. Siinkohal tasub jälle üle vaadata elustiil, toitumisharjumused ning lisada juurde vastavad taimed ning toidulisandid, et hormonaalne tasakaal taastada.
• Tugev menstruaalverejooks (varem tuntud kui menorraagia) – kui see jätta tähelepanuta, arvates, et alati on nii olnud, siis tugevam verejooks võib endaga kaasa tuua ka aneemia. Rohke verejooksu reguleerimiseks tulevad jälle appi taimed, mida leidub ka Eesti looduses ohtralt.
• Amenorröa – menstruatsiooni puudumine. Seda peetakse ebanormaalseks, välja arvatud puberteediealistel, raseduse korral, imetamise perioodil ja postmenopausis olles. Võimalikud põhjused on liiga madal või kõrge kehakaal ja liigne treening. Jällegi tuleb siinkohal üle vaadata elustiil, toitumine ja liikumine.

Kui tunned, et tsükkel on tasakaalust väljas, siis esimese asjana tasub üle vaadata enda elustiil, toitumine, liikumine ja uni. Kindlasti tasub vähemalt kord aastas käia naistearsti juures kontrollis (enda tervise eest hoolitsemine kuulub enesearmastuse juurde) ja vajadusel ka tasakaalustada hormoone. Kui soovid selles abi, siis võta ühendust info@emakajutud.ee